Energia, mida tänapäeva ühiskond tarbib, kasvab iga päev. Mitme korterelamu (MKB) energiatõhususe parandamine on 21. sajandi üks olulisi väljakutseid. Energiasäästu maksimaalse efekti saab saavutada riigi, fondivalitsejate ja majaelanike ühiste jõupingutustega.
Mis on energiatõhusus ja energiasääst
Praegused energiasäästu suundumused juhivad innovatsiooni energiasäästus. Vastavalt 23. novembril 2009 allkirjastatud föderaalseadusele nr 261 on energiatõhusus ressursside kasutamisest saadava kasu ja selle saamiseks vajalike kulude suhe.
Energiasääst on meetmete kogum, mille eesmärk on energiaressursside kasutamise tõhusus ja säästlikkus. Mitme korteriga elamute energiatõhususe peamised näitajad peavad vastama selles valdkonnas kehtivate seaduste nõuetele.
Elamute energiatõhusust käsitlevad õigusaktid
Ehitiste energiatõhususe parandamise meetmeid reguleerivad järgmised määrused:
- Majandusarengu ministeeriumi 17. veebruari 2010. aasta määrus nr 61, millega kiideti heaks energiatõhususe parandamisele suunatud tegevuste ligikaudne jada
- 15. veebruari 2017. aasta ehitusministeeriumi korraldus nr 98, millega kiideti heaks tegevuste loetelu korterelamute energiasäästu ja ressursside tõhusama kasutamise edendamiseks
Need korraldused määratlevad korterelamu energiatõhususe parandamise toimingute loetelu. Tellimus nr 98 täpsustab MKD-de energiatõhususe klasside määramise põhimõtet. See määrab rajatise ülalpidamiseks vajalike ressursside kulutamise otstarbekuse. Mõlemad dokumendid koos võimaldavad koostada energiasäästumeetmete loetelu, jaotades need vastavalt kulude tasemele ja ressursside tüübile.
Energiasäästu meetmed vastavalt ehitusministeeriumi korraldusele nr 98
Ehituse, elamu- ja kommunaalministeeriumi soovitatud energiasäästuprogrammi saab jaotada kasutatud ressursside tüüpide järgi.
Esmalt läbi viidud tegevuste tulemus peaks andma suurima efekti. Kui majas on täidetud kõik energiatõhususe prioriteetsed nõuded, viiakse läbi tegevuste teine etapp. Nende rakendamine on samuti väga oluline. Tegevuste järjekord määratakse tehnilistel ja rahalistel põhjustel.
Ehitiste energiatõhususe parandamiseks tehakse ettepanek rakendada järgmisi meetmeid.
Kütte- ja soojaveevarustussüsteem
Esiteks tehakse küttesüsteemis, sooja ja külma veega varustamisel järgmised tegevused:
- tasakaalustusventiilide paigaldamine
- küttesüsteemi tasakaalustamine
- küttetorude loputamine
- kodus ja igas korteris sooja vee ja sooja tarbimise mõõtmiseks arvestite paigaldamine
Teiseks teostavad nad:
- individuaalse küttepunkti paigaldamine
- soojusvaheti paigaldamine
- kütte ja sooja vee automaatseks juhtimiseks mõeldud süsteemi paigaldamine
- toru asendamine
- tugevduse asendamine
- torustike soojusisolatsioon keldrites ja pööningutel, samuti üldkasutatavates ruumides
- termoregulatsiooni ventiilide paigaldamine kütteseadmetele
- sulgklappide paigaldamine
- pumplate paigaldamine ja kaasajastamine, mis on ette nähtud vee ringluse tagamiseks kuuma veevarustussüsteemides
Toiteallikas ja valgustussüsteem
Esiteks viivad nad läbi:
- üldmaja ja korteri elektriarvestite paigaldamine
- energiasäästulampide paigaldamine üldkasutatavatesse kohtadesse
Teiseks teostavad nad:
- hämardamise seadistamine automaatses režiimis
- elektrimootorite asendamine; ajamite paigaldamine sageduse juhtimiseks
Uksed, aknad, katus ja seinad
Kõigepealt teevad nad:
- sissepääsuuste sulgemine, soojustamine ja tihendamine
- keldritesse ja pööningutele uste ja siibrite paigaldamine; üldkasutatavates ruumides asuvate akende tihendamine ja tihendamine
Teiseks teostavad nad:
- soojust peegeldavate kilede paigaldamine akendele
- madala emissiooniklaasiga klaasi paigaldamine sissesõiduteedele
- vanade akende ja uste asendamine energiasäästlikega
- põranda ja seina soojustus keldris ja pööningul
- katuse soojustus
- paneelide vaheliste vuukide tihendamine
- seinaisolatsioon
- lodžade ja rõdude klaasimine
- õhuklappide paigaldamise tõttu kliimaseadme ja ventilatsioonisüsteemi kadude vähendamine
Energiasäästu programmi ettevalmistamine. Kulude ja kokkuhoiu hindamine
Energiasäästu programm on föderaalseaduse nr 261 artikli 25 nõuetel põhinev dokument, milles kirjeldatakse energia säästmise ja energiatõhususe põhimõtteid. Energiasäästuprogrammi kava sisaldab järgmisi samme:
- objekti andmete kogumine
- hoone kiire ülevaatus
- energiakontroll energiasäästu olemasoleva potentsiaali ja reservide väljaselgitamiseks
- tegevuste loendi koostamine MKD energiatarbimisklassi suurendamiseks
- plaani rakendamiseks vajalike kulude kindlaksmääramine
- loodusliku ja rahalise väärtuse hinnangulise kokkuhoiu arvutamine
- kavandatud energiasäästumeetmete tasuvusaja arvutamine
- rahastamisallikate valik
- energiasäästule suunatud meetmete rakendamise eest vastutavate isikute valik säästurežiimis
- tegevuste väljatöötamine kavandatud tegevuste rakendamiseks
- energiasäästuprogrammi täitmine, registreerimine ja kinnitamine
Kodu energiatõhususe eesmärkide parandamise programm:
- võtab arvesse iga MKD individuaalseid omadusi
- vastab konkreetsetele energiasäästuvajadustele
- määratleb konkreetse kava vajaliku energiatõhususe taseme saavutamiseks
- sisaldab meetodeid energiakulude ratsionaalseks vähendamiseks ja energiatõhususe suurendamiseks
- võtab arvesse saadaolevaid rahalisi vahendeid
- kasutab hoone energeetilist potentsiaali maksimaalselt ära
Väljatöötatud programmi rakendamise peamine tulemus on kulude ja energiatarbimise vähendamine. See võimaldab kokkuhoiu suunata kõrgema prioriteediga tegevusvaldkondadesse. Arenenud tegevuste tasuvuse saab arvutuse abil kindlaks määrata ühe abil:
- lihtne tasuvusaeg
- soodushinnaga tasuvusaeg
- kasumlikkuse suhe
- Sisemine tasuvuse määr
- nüüdisväärtus
- Olelusringi kulude analüüs
Termopildi uuring võimaldab teil hinnata hoone energiatõhususe klassi ja teha kindlaks, kui tõhus on maja soojus- ja elektrienergia tarbimine. Selline uuring on kaasatud energiaauditi kompleksi. Saadud tulemuste põhjal väljastatakse MKD energiasertifikaat.
Korteriomanike hoonete energiatõhususe parandamine
Korteriomanikud saavad parandada ka hoonete energiatõhusust. See toob kaasa energiasäästu, seetõttu kommunaalmaksete maksumus väheneb. Selleks on soovitatav:
- isoleerige uksed ja aknaavad
- paigaldage teine välisuks, kui sissepääs on väga külm
- paigaldage radiaatorite taha soojakilbid
- eemaldage patareidelt dekoratiivvõred, kui neid on
- ärge katke radiaatoreid kardinatega
- asendage vanad radiaatorid uute vastu
- lodžade ja rõdude klaasimiseks
- säästke elektrit
- säästke vett
Nende meetmete vastuvõtmine säästab energiakulusid 30–40% ilma erikuludeta, ilma et see vähendaks elukvaliteeti.
Kes on esineja ja kust raha saada
Haldusorganisatsioon vastutab elamufondi korrashoiu eest. Seetõttu on just tema see, kes täidab MKD energiatõhususe parandamise tööd. Rahastamisallikaks on majaelanike poolt eluruumide korrashoiu eest tasutud makse. Osa tööst saab teostada tsiviilõigusliku lepingu alusel.
Juhtimisorganisatsioonil on õigus tasuda elamispinna hoolduse eest lepingu-lepingu kohaste energiasäästumeetmete kulude summa, olles eelnevalt sõlminud omanikega tööde teostamise lepingu.
Elamu- ja kommunaalteenuste reformide edendamise fondi (FRS) programmi kapitaliremondi programmid hõlmavad fondi arvelt meetmeid energiatõhususe parandamiseks ja korterelamutes energiaressursside säästmiseks.
Odavad sekkumised korterelamutesse
Energiasäästurežiimis töötav kodu kulutab palju vähem ressursse. Energiasäästlikke tehnoloogiaid saab rakendada isegi odavate tegevuste kaudu. Selleks toimige järgmiselt:
- Loputage küttesüsteemi
- soojustage sissesõiduteed
- paigaldage uksesulgurid
- uurige küttesüsteemi
- paigaldage radiaatorite taha soojakilbid
- paigaldage kütteregulaatorid, mis võimaldavad teil reguleerida jahutusvedeliku temperatuuri sõltuvalt ruumi õhutemperatuurist
Suurte investeeringutega hoone energiatõhususe meetmed
Tehnilised ja suuremahulised üritused on kallid, kuid need parandavad hoone energiatõhusust palju rohkem. Nende hulka kuuluvad:
- kaasaegsete, kõrge soojustakistusega akende paigaldamine
- uute radiaatorite paigaldamine
- üksikute küttepunktide parendamine
- energiasäästlike küttekatelde valik
- küttekatelde laadimise ja töötamise protsessi automatiseerimine
- üldkasutatavate ruumide soojustamine
- torustike kaasaegse soojusisolatsiooni teostamine
- muutuva kiirusega ajami paigaldamine veevarustus- ja äravoolusüsteemidesse
- muutuva sagedusega ajami paigaldamine pumpamisseadmetesse
- vanade elektrivõrkude asendamine uutega
Energiasäästlik kapitaalremont võib energiatarbimist oluliselt vähendada. Lisaks on soovitatav regulaarselt jälgida ja analüüsida uusi kaasaegseid tehnoloogiaid, mis suurendavad energiatõhusust, ja võimaluse korral neid ka praktikas rakendada. Kõik need meetmed aitavad oluliselt säästa korterelamute hooldamiseks kulutatud ressursse.